Reklaam vs antireklaam. Ja Solaris

Täna me muust ei räägigi, kui uuest elustiilikeskusest Solaris. Uudne, modernne, särav, skandaalne, vastuoluline, ebastabiilne – kõike seda ja enamgi veel on rohkelt kõneainet pakkuv Solaris. Miks me temast kuuleme, räägime ja argumenteerime?

Sellepärast, et inimestele meeldivad skandaalid. Mõtle, kas Solaris oleks saanud nii palju meediakära, kui kinosaali lagi ei oleks alla prantsatanud? Vaevalt!

Nüüd on Solaris läbiv teema meie argipäeva uudistes. Küll arutavad juhtunut ehitusinsenerid, füüsikud, poliitikud, ajaloolased, tavakodanikud. Kas oli asjaolu põhjuseks veeleke, ebakvaliteetne ehitus või füüsikaseaduste eiramine, ei mäleta varsti enam keegi. Kõik mäletavad vaid Solarist. Vaadates olukorda turunduse külje pealt, räägime siinkohal reklaamist.

Nii läksin ka mina, antireklaamist mõjutatuna, üks päev uudistama skandaalset monstrumit, mis iga hetk võib pähe kukkuda. Vähemalt nii olin sel hetkel häälestatud, kui keskusesse sisenesin. Vaatamata paranoiale käisin, uudistasin, poodlesin, märgates, et ma ei ole sugugi üksi. Solaris oli rahvast pungil. Antireklaam toimib!

Teisest küljest vaadatuna on Solaris paljudele pinnuks silmas. Ei pidavat sobima ajalooliste ja aristokraatlike ehitiste nagu Estonia teatri ja Eesti Panga kõrvale. On mainitud isegi, et Solaris on mõttetu hoone Sakala haual. Inimesed, vaadakem tulevikku! Elu läheb edasi, vanad asenduvad uutega, ärge jääge ajale jalgu. Tuleb osata kombineerida – uut ja vana, ajaloolist ja futuristlikku. Samamoodi on ka turunduses. Kasutada proovitud baasteooriaid ja vürtsitada neid innovaatiliste ideedega.