Jaekaupmehed on kaabakad?
Paar päeva tagasi lugesime, et kõige soodsam koht igapäevase toiduse soetamiseks on Prisma. Täna esines Rimi Tarbija24 vahendusel väitega, et Prisma muudab oma hinnad odavamaks ainult turu-uuringu läbiviimise ajaks. Väidetavalt omab Prisma ka siseinfot, teades, milliseid tooteid parasjagu võrdlema asutakse. Kole lugu, kas pole? Või siiski mitte?
Pigem mitte. Jaekaubandus ongi rajatud tarbijaga manipuleerimisele. Kui inimesed ostaksid ainult seda, mida nad vajavad ning ainult siis, kui nad seda vajavad, laguneks majandus hoobilt 
Kas oled tundnud poes mõnusat küpsetuslõhna? Või mõelnud, miks küll peab piim ja leib asuma poe kõige kaugemas nurgas? Need on vaid mõned trikid, kuidas kaupmees mõjustab Sind oma ostukorvi nänniga täitma.
Jaekaubanduses kasutatavate turundustrikkide taustal mõjub mingi hinnavõrdluse üle käiv kemplemine üsna tühisena. Samas olen kindel, et tsirkust ja soodsa hinnaga leiba selle teema ümber veel jagub, kuivõrd süüdistatavate asjaosaliste suud pole veel teemat kommentaarinud.
Teemaga seoses tuli veel meelde üks eestlaste startup – kodanikud töötasid välja tehnoloogiat, millega saab trackida ostukärude liikumist poes. Ja mõõta seda, mis ostuharjumustes muutub, kui näiteks lihalett teise kohta tõsta. Kui kauba ümberpaigutuse tulemusel keskmine klient kasvõi 10 sendi võrra rohkem ostab, siis aastakäibena summeruks see üsna motiveerivalt. Huvitav, mis sellest projektist saanud on, nime enam ei mäleta …
Trikke tarbijaga manipuleerimiseks on palju. Kas teadsid, et enamik poode on sisustatud nii, kus liikumine toimub vastupäeva. Väidetavalt kulutab klient poes sel viisil rohkem raha. Esmatarbekaubad asetatakse kõige kõige tagumise seina äärde, ninn-nämm aktiivsesse müügipiirkonda kassa juurde, et sabas seistes haaraksid kaasa kõike muud kui vajalikku jne. Ühesõnaga – kogu toidukaupade kauplus on üks suur tarbijalõks