Jaaninädala turundusnõuanne: väldi käpardlikku mainekujundust

Sellenädalases turundusnõuandes kirjutan natukene mainekujundusest. Teema üle pani mind arutama kolleegi juhtum ühes populaarses restoranis, kus sööki/jooki oodati 30 minutit ja kui mindi küsima, et kas saaks vähemalt joogidki kätte, leiti leti tagant kaks teenindajat sõdimas. Oli näha nii juuste tirimist kui kuulda häälekat sõimu.

Oma tellimuse sai seltskond hilinemisega siiski kätte, kuid toit oli teenindajate kraakluse ajal juba külmaks jõudnud minna ja karastusjookides polnud enam ainsatki mulli. Usun, et selle sündmuse tõttu kaotas restoran nii mõnegi kliendi.

Kui antud teema levis ka Facebookis, tekitas see inimestes huvi. Kuna ise ei pidanud sööma külma toitu, siis huvitusin samuti pigem teenindajate tülist. Nüüd on kaks võimalust: kas inimesed, kes juhtumist kuulsid, ei lähe enam sinna restorani, sest eelistavad oma toitu soojalt ja karastusjooki kihisevalt või pigem lähevadki uudistama, et analoogsest madinast ka ise osa saada. Any publicity is good publicity?

Kardan, et siiski mitte. Tuletagem meelde Rimi lihaskandaali, mis sai küll palju meediakajastust, aga ei töötanud nende kasuks, sest paljud eestlased tundsid end solvatuna ning ei kasutanud enam anutd ettevõtte teenuseid. See on hea näide sellest, et skandaalid ei taga alati seda tüüpi kuulsust, mida loodetakse saada.

Võib-olla on võetud malli Hollywoodi staaridest, kes praktiliselt ainult läbi skanaalide ennast müüvadki. Pisikeses Eestis tasuks siiski hoida kliendisõbralikku mainet ja meediasse trügida millegi arukamaga. Kuna väikese riigina on meil konkurents väiksem ja info liigub kiiresti, on turundamiseks väga head võimalused. Tugeva mainekujundusega saab hea toote või teenuse populaarseks ja meedias aktuaalseks muuta. Selleks on aga vaja kõik detailid hoolikalt läbi mõelda ja hoida kindlat joont, mitte üritada eklektiliste lollustega uudisekünnist ületada. Las skandaalid jäävad avaliku elu tegelastele:)