Kas olete mingit toodet/teenust internetist otsides sattunud vastavat toodet/teenust pakkuvale kodulehele ja sealt ummisjalu põgenenud? Jah! Kas teate, miks see nii on?
Selleks on tavaliselt 2 põhjust:
Toome näite:
Hiiglamasuurehypersupermarketi uks on avatud ja ma võin siseneda.
Harjumuspäraselt poe tagumises osas, vasakul asetsev lihalett (kuhu tuleb kõmpida oma pool kilomeetrit) on täidetud külmutatud juurviljadega?! – liha vist täna ei söö! Ok – rannahooaeg tulemas – võibolla ongi parem?!. Kõndides vapralt edasi (harjumuspärast rada pidi) piimatoodete poole (oma 300 m kindlasti) oma igapäevast kohukest habima, selgub, et olen sattunud veealusesse maailma, kus pisikestesse anumatesse on suured kalad oma viimaseid soomuseid maha ujuma pandud.
Korras – süda paha ja kohukese isu kadunud. Kuna mitte miski siin pole nii nagu tavaliselt, siis olen kõmpinud ringi oma suure hunniku maad ja mu puusal olev sammulugeja viskab vedru välja, sest sellise koormusega ta harjunud pole.
Kuna poodi sisenemisest on möödas tunnike – on tekkinud kange tahtmine külastada üht väikest ruumi, mis igas endast lugupidavas poes olemas peaks olema.
Noh jah – peaks aga ei ole ju – ma ei leia? Teatud asi hakkab väljakannatamatuks muutuma ja ma jooksen tühjade kätega auto poole, sest kodu tundub lähemal olevat, kui HIIGLAMA – SUURe – HYPER – SUPER – MARKETI WC.
Jalad ristis, nälgas, väsinud nagu ma olen – ei taha ma sellest HSHSM – ist mitte kunagi, midagi kuulda!
Milline lust oleks elada, kui selliseid olukordi kunagi ette ei peaks tulema – kodulehtedga tuleb ausalt öeldes iga päev selliseid jamasid läbida – ja kui toote/teenusepakkuja konkurents on ilusam, sõbralikum ja abivalmim – lähen tema juurde!
