Hämming kui turundaja tööriist

Keskmine valge inimene saab päevas kordi rohkem turundussõnumeid, kui ta on suuteline vastu võtma. Sellest tulenevalt käib reklaamijate seas tihe rebimine selle nimel, kes pääseb marjamaale (sihtrühma teadlikku tajusfääri) ning kelle rolliks jääb karjamaal tammuda ja silo ümber töödelda.

Eriline toimib

Toimivad erilised reklaamid – need, mis suudavad läbi murda infoühiskonnas arenenud ja karastunud automaatsed käitumismudelid. Esimene oht saada reklaamina ignoreeritud, on sisaldada kommertsteadaandele omaseid tunnuseid.

Üks instrument ajus toimiv antireklaamisõel umbe ajada on reklaaami adressaadi segadusse ajamine – tekita sõnumi saajas hämming ning ta mõtleb Sinu peale paar sekundit kauem, kui ta seda muidu oleks teinud. Tihtipeale sellest piisabki.

Kuidas tekitada hämmingut käepäraste vahenditega?

Näidisolukord tänasest reaalsusest. Sain e-posti teel teate ühelt järjekordselt “wannabe24.ee” keskkonnalt, mis kinnitas, et olen eemaldatud nende uudiskirja saajate nimekirjast. OK, tore tõesti, kuid on välistatud, et mina, kes ma ääretult lihtsa sündikatsiooni maailmas kunagi uudiskirju ei telli, olen seda antud keskkonnas teinud.

Misiganes heausksel moel minu aadress nende andmebaasis ka sattuda ei võinuks, võtab kirja vaadates siiski maad veendumus, et tegu on lihtsalt masspostitusega. Eriliseks teeb selle leidlik viis lugejat segadusse viia, mis muudab tõenäoliseks kõnealusele uudisteportaalile tähelepanu pööramise. Kui inimene ei mäleta ei seda, et ta oleks uudiskirjaga liitunud või sealt lahkumiseks soovi avaldanud, võivad kulmud kerkida ning kursor lingile liikuda. Peale klikki on spämmija oma eesmärgi saavutanud.

Lisaks on asi poliitiliselt korrektselt välja mängitud – pöördumine ei rajane otsesele reklaamile ega pakkumisele.

Tegemist pole spämmimaailmas kindlasti innovatsiooniga – kaugel sellest. Aga see toimib – väljakutse on muutuvas maailmas leida nupp, mida muljuda, et reklaamiohver tegutsema saada.