Vastus on tegelikult lihtne: tuleb kujundada organisatsioon, mis igakülgselt toetab loovust. (Loovus üldiselt on inimese võime ja oskus kombineerida olemasolevaid objekte erilisel moel saavutamaks uusi lahendusi). Üks edukat organisatsiooni ilmestav tunnus on nn õppiv organisatsioon s.o. organisatsioon, mis oskuslikult loob, omandab, inkorporeerib, kannab üle teadmisi ja on võimeline sihipäraselt muutma oma käitumisi, et aru saada uutest teadmistest ja arusaamisest.

Kuidas kujundada loovat organisatsiooni või organisatsioonilist loovust?

Esiteks tuleb organisatsiooni jaoks lahti mõtestada olulised märksõnad nagu autonoomsus, teisitimõtlemine, uudsus, huvitavus jne. Kas organisatsioon on sellisteks muudatusteks valmis, kas ettevõtte omanikud ja juhtkond seda toetab, kas tänane organisatsioonikultuur üldse võimaldab organisatsioonilist loovust?

Teiseks moodustada meeskond ja jaotada rollid, kes ja kuidas genereerib uusi ideid, kes võrdleb neid turul olemasolevatega, kes tõlgendab need ideed ettevõtte jaoks sobilikeks, kes hindab nende elluviimise reaalsust jne. Tasub meeles pidada, et meeskond on alati suurem kui tema liikmete mehhaaniline summa.

Kolmandaks ja võib olla kõige olulisemaks on genereeritud ideede elluviimine. Pole midagi vähem demotiveerivat, kui kuudepikkuse loovprotsessi tulemid jäävad lihtsalt kasutult seisma. Seetõttu oleks kasulik jaotada väljamõeldud turundusideed riskikategooriatesse, sõltuvalt nende realiseerimise võimalusest. Turundusmeeskonna ühine hinnang iga idee realiseerimisväärtusele on piisav tagamaks kõikide meeskonnaliikmete kaasatust.

Kokkuvõttes organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Loovuse väljundiks on innovatsioon, kuid alati tuleb kaaluda kas innovaatilisus kaalub üles traditsioonilisuse ning mis see kokkuvõttes maksma läheb. Samas julgustades oma meeskonna liikmeid edasi „mõtlema“ ja juurde õppima aitab arendada ühte ettevõtte tuumkompetentsi – organisatsioonilist loovust.

Jätkuks eelmisele artiklile, mis rääkis välismaa retro-addidest, tahaksin tuua ka näiteid Eesti reklaamidest.

Leidsin sõbra suvilast sellise ajakirja nagu “Huvitav Žurnaal”. Nimega pole küll vaeva nähtud aga sisu oli see-eest põnev. Avaldatud on need reklaamid 30ndatel ja 40ndatel ning panid kohati muhelema, sest sel ajastul ei olnud mingi ime, kui kreemi peale oli kirjutatud, et toode sisaldab “äsjaleiutatud koostisosa” ilma, et oleks mainitud, mis see siis täpsemalt on. Tänasel päeval on ju igal jogurtitopsil ladinakeelsete nimetustega ära mainitud iga viimne bakter ja täpne vitamiinide, marjade ja muu koostisainete sisaldus.

Eriliselt on vaeva nähtud tubakareklaamide ilustamisega: “Need on suitsetajale nagu elustavad päikesekiired sügishämaruses.” Kõlab värskendavalt või mis?

Avastasin ka kunagise Roman Tavasti reklaami. Eesti üks vanimaid ettevõtteid Roman Tavast eksisteerib edukalt tänaseni ning tegeleb teenetemärkide, erineva sümboolika ja eksklusiivsete meenete valmistamisega.

Kõige rohkem tegi mulle nalja üks praktiliselt tühi leht, mis oli reserveeritud kuulutuseks, mis ilmub alles järgmises numbris:)

Kogusin siia blogisse kokku valiku erinevatest reklaamidest, mis on ilmunud alates 30ndatest aastatest. Põhjus, miks neid jagada tahan, on selles, et vähemalt pooled reklaamid propageerivad südamerahuga suitsetamist, rassismi ja koduvägivalda. Tundub uskumatu, aga kunagi olid sellised reklaamid väga popid ja keegi ei vaadanud neile viltu. Muidugi ei ole ka praegused reklaamid väga ingellikud, sest paljast keha võib näha pea igas addis ja tänapäevase rassistliku näitena tooksin välja PlayStationi kampaaniapildi, mis tekitas palju meediakära ja hukkamõistu.

Nende reklaamide vaatamine paneb mõtlema, mida inimesed arvavad 50 aasta pärast meie reklaamidest. Kas moraal on langenud madalamale tänu poolpaljatele superstaaridele ja võõrutusravis käivatele lapsstaaridele? Ja kas Lady Gaga tüüpi naine tundub tulevikus friik või hoopis tüüpiline kolmelapse ema.

Kui Teil on plaanis laiendada oma tooteportfeli, siis ei ole alati mõtet hakata jalgratast leiutama vaid palju lihtsam ja kasulikum on tuua tagasi mõni nostalgiline toode, mis on juba minevikus ennast tõestanud ja tee tarbijate südameni leidnud. Õnnestunud näitena võib välja tuua selliseid minevikuhitte nagu Koolijäätis, Kellukese limonaad, Kamatahvel, Lehmakommid ja kollastest masinatest jagatav kali, mis on nüüdseks hügieenilistel põhjustel küll pudelisse pandud aga äratundmisrõõm on siiski olemas. Kui antud näited olid pigem toiduosakonnast, siis tuletan meelde, et ka mood kordab ennast pidevalt. Isegi muusikatööstuses on võetud kasutusele vanad helid ja pin-up stiilis videod, nagu näiteks järgnev.

Minevikuhitte on kasutatud ka pakendite, plakatite ja kampaaniate loomisel. Eriti popp on nostalgia kasutamine juubelite puhul nagu nt Kaubamaja 50 aastat eksisteerimist, mida reklaamib Eve Kivi.

Inimestele meeldib meenutada vanu häid aegu ja kui nähakse oma kunagisi lemmiktooteid taas poeriiulitel, siis on emotsioonid valdavalt positiivsed.

Niiet ootan huviga karupükste ja kettaga telefonide comeback`i.

Hetkel on kuuma ca 35 kraadi ja potentsiaalsed kliendid küpsevad rannas. Mõttekiirus on aeglane nagu teo sprint ja agressiivselt müüki pole tahtmist teha isegi infokataloogidel. Seega on praegu õige hetkaeg maha võtta - saab akusi laadida ja uute värskete ideedega tagasi tööle naaseda. Nii ilusat suveilma ei pruugi kauaks olla ja hiljem jumekana ja puhanuna kontoris ideid genereerida on kindlasti lihtsam.

Kui turunduses või veebis midagi põnevat peaks aset leidma, jagan seda teiega siin. Senikaua aga toetage parem Eesti majandust, tarbides ohtralt kodumaist jäätist ja karastusjooke:)